Aktiivwoofrid on reeglina odavama otsa kaup, kus on kast, võimendi ja
bassielement kompaktseks kestas koos. Kuna kast on reeglina kehvast materjalist,
element väike ja võimendi nõrguke, siis erilist rõhku
ega kvaliteeti sealt ei tule. Ühesõnaga odav kaup vähenõudlikule.
Elemendi võimsus vs võimendi võimsus
Üldiselt ei ole elemendi ja võimendi võimsuse vahel mingit
kohustuslikku seost. Kumbki neist võib olla mitmeid kordi võimasm
kui teine. Teoreetiliselt on juhul, kui võimendi on elemendist kuni kaks
korda nõrgem, võimalik element läbi lasta, kuid mõistliku
kuulamise puhul seda ohtu pole. Optimaalne variant oleks siis kui võimendi
võimsus on võrdne elemendi võimsusega, sest siis ei jää
kasutamata resursse. Osad audiofiilid kasutavad elemendist võimsamaid
võimendeid ehk jätavad headroomi, et võimendi ei
mängiks tippvõimsusel. Nii on moonutused väiksemad.
Element tagurpidi
Kui bassielement kasti külge tagurpidi kinnitada, siis on sellel mõned
konksud :
• Kasti maht on elemendi mahu võrra suurem
• Element mängib 180* pööratud faasis (kui teised liiguvad
sisse, siis tema välja ja vastupidi) aitab kui juhtmed teistpidi ühendada.
• Võib kuulda olla mähise jahutuskanalis tekkivat vilinat.
• Elemendi mähise jahutus on parem (kuigi see pole tavaliselt probleem).
• Muidu ei pruugi element kasti mahtuda.
• Kõrgemate sageduste puhul (alates ~1000Hz) hakkavad elemendi
magnet ja korv takistama heli levikut ehk siis korv ja magnet varjavad kõrgemad
sagedused ära. Woofri puhul pole see probleemiks.
Elemendi sissemängimine
Kõik elemendid vajavad uuest peast sissemängimist, et membraaniäär
ja tsentreerimisrõngas saavutaks vajaliku jäikuse. Sissemängimata
element võib vaiksemalt mängida ning sissemängimisajal ei soovitata
elementi valjult kuulata. Sissemängimine kestab ~20 tundi ning toimub mõõduka
helitugevuse juures – membraan liigub silmnähtavalt kuid kuuldavaid
moonutusi ei tohi olla.
Elemendi võimsus ja tundlikkus
Rahvasuus on elemendi põhiliseks iseloomustuseks tema võimsus
– “Mitu kilovatti sul on?”. Samuti arvatakse et kasti arvutamiseks
piisab vaid võimsusest. Tegelikult pole võimsus sugugi ainuke
tähtis näitaja. Inimestele, kes helirõhule rõhku ei
pane, ei loe elemendi võimsus midagi. Võimsusest jääb
väheks et hinnata woofri kvaliteeti või helirõhku. Kasti
arvutamiseks läheb vaja vähemalt kolme parameetrit – Vas, Fs
ja Qts. Sama tähtis kui võimsus, on ka elemendi tundlikkus –
kui suurt helirõhku ta ühe vati korral tekitab. Kuid ka see pole
kõik. Väga palju sõltub ka kastist ja paigaldudest ehk installist.
Elemendi võimsustaluvus
Elemendi võimsustaluvus koosneb põhimõtteliselt kahest
osast – mehaaniline ja elektriline. Mehaaniline võimsuspiir on
käes juhul, kui elemendi membraani liikumisamplituud läheneb suure
võimsuse tõttu Xmeh-ni. Selle piiri ületamine võib
kaasa tuua juhtmete, tsentreerimisrõnga või membraaniääre
rebenemise. Membraani liikumisamplituud sõltub peale võimsuse
veel kastist ning heli sagedusest. Mida madalam sagedus ning suurem kast, seda
rohkem element liigub. Valesti tehtud kastis ja/või liiga madala sageduse
korral on elemendi mehaaniline võimsustaluvus väga madal. Freeair
elementidel on väga suur mehaaniline võimsustaluvus. Elektriline
võimsustaluvus näitab, kui suurele pidevale RMS võimsusele
peab mähis vastu. RMS võimsus mõõdetakse puhta siinussignaali
korral (tavaliselt 1kHz) ning seda signaali peab mähis lõpmatult
pika aja jooksul taluma. Elemendi elektriline võimsustaluvus sõltub
mähise suurusest ja ehitusest, magneti surusest ja ehitusest ning mähise
jahutuse effektiivsusest. Üldiselt on elemendi mehaaniline ja elektriline
võimsustaluvus soovituslikus kastis samas suurusjärgus, välja
arvatud võistluselemendid, kus kast häälestatakse nii, et vastaval
sagedusel ligub membraan minimaalselt ja signaali lastakse paar sekundit. See
seletab asjaolu, mis võistlustel kasutatavate võimendite võimsus
on palju suurem kui elementide oma. Firma poolt antud elemendi võimsuse
paikapidavust on palju raksem kontrollida, kui võimendite oma. Kui on
piisavalt parameetreid, siis saab arvutusprogrammiga membraani liikumisamplituudi
järgi hinnata mehaanilist võimsustaluvust.
Erineva firma elemendid/võimendid koos
On levinud müüt et sama firma võimendi ja element teevad paremat
koostööd, kui erineva firma omad. See on täiesti vale jutt ja
pole raske arvata, et see on firma müügimeeste välja mõeldud
et kõik ainult nende firma kaupa ostaks.
Info ja arvamused teatud elementide kohta
Elementide hinna ja kvaliteedi suhe on reeglina kõikidel firmadel paigas.
Kehtib reegel, mida kallim seda parem. Kui reklaamitakse heade parameetritega
odavat elementi, siis võib kindel olla et tegu on pettusega. Ka on vahe
sees elementidel, mis on mõeldud esitama kvaliteetset heli või
valju heli.
Inverter, toru
Inverteris hakkab membrani liikumise tõttu õhk liikuma ning seega
tekitab ka inverter heli. Juurde annab ta just madalaid sagedusi ehk tavaliselt
seda, mida element ise enam ei tee. Miinused aga on, et valesti arvutatud inverteri
korral tekib kõlari sageduskarakteristikasse kole kühm sisse. Veel
muudab inverter kasti „vedrueffekti“ – esiteks liigub inverteri
häälestussagedusel membraan väga vähe ja tekib võimalus,
et mähis kuumeneb üle ja sulab ära. Teiseks liigub menbraan madalatel
sagedustel rohkem ja on oht midagi mehaaniliselt rebestada.
Paljud on otsustanud kasti ostmise asemel see ise teha, sest kastide hinnad
tunduvad mõttetult kõrged. Kuid enne ehitama hakkamist tasuks
mõelda sellele, mis kasti ehitamine endast tegelikult kujutab. See ei
ole mingi riiuli ehitamine, vaid vilumust nõudev töö. Kõigepealt
tuleb kasti mõõtmed elemendi parameetrite ja nõudmiste
järgi täpselt välja arvutada, siis hankida materjal, tööriistad
ja koht, kus ehitada. Seejärel kast valmis teha (esimene lammas läheb
ikka aia taha), viimistleda ja siis see veel üle häälestada.
Kui matemaatika ja puutööga kodus pole, siis ei ole soovitav kasti
ise ehitama hakata. Kogu töö peale kulub palju rohkem aega ja närve
kui asi väärt on ja tulemus ei küüni ka kindlasti proffessionaali
töö tasemele
Kasti tüübid
Kõlarikasti tüüpe on lõpmata palju. Enamlevinuimad neist
on kinnine, inverter ja bandpass kastid. Kinnise kasti eelis on see, et selle
ehitamiseks pole elemendi parameetreid vaja. Kasti suususe saab elemendi läbimõõdust
tuletada ning mõningane suuruse vahe ei mõjuta heli palju. Kinnises
kastis ei teki heli rikkuvaid tippe ega moonutusi kuid mõningal juhtudel
ei mängi kinnine kast piisavalt madalale.
Kinnise kasti soovituslikud suurused sõltuvalt elemendi läbimõõdust:
6.5"
10..15 liitrit
6x9"
15 liitrit
8"
15 liitrit
10"
30 liitrit
12"
60 liitrit
15"
120 liitrit
18"
170 liitrit
Invertrkastis on toru e. inverter, milles membraani liikumise tulemusel hakkab
õhk liikuma ja tekitab omakorda heli. See heli on tavaliselt madalama
sagedusega kui element ise suudab mängida ja seega mängib inverterkast
madalamale. Miinus on see, et inverteri mõõtmed ja kasti suurus
tuleb täpselt välja arvutada elemendi parameetrite alusel. Kui toru
umbes teha, siis suure tõenäosusega mängib kõlar mingit
kitsast sagedusvahemikku valjemini ja rikub helipildi ära. Osad, nn uue
kooli elemedid mängivad iga inverteri korral mingit sagedust valjemini.
See võimaldab saavutada kõrge helirõhu tulemuse kuid muusikat
kuulates on see üsna häiriv. Bandpass kast võimaldab elemendist
rohkem rõhku saada kui eelnimetatud kastitüübid, kuid vajab
ka väga täpset arvutamist ja ehitamist. Ka ei sobi iga element bandpass
kasti ja reeglina on bandpass kasti kvaliteet kehvem.
Kastid "ovaalidele" ning ovaalid woofri asemel
Kuigi ovaalid on mõeldud vabas õhus mängima, siis võib
neile kinnise kasti taha ehitada. Kastis nad mängivad madalaid sagedusi
paremini. 9”x6” ovaalidele umbes 15l ja kumbki kõlar kindlasti
oma kasti. Siiski ovaalid woofrit asendada ei suuda, sest nad ei mängi
piisavalt madalale ka kastis.
Kodu- ja autowoofri vahe
Tuppa ja autosse mõeldud woofritel on väikesed erinevused. Esiteks
on koduelemendid enamasti 8- või 6-oomised, auto omad aga kas 4-oomised
või mitme mähisega. Teiseks on autokerel omadus madalaid sagedusi
võimendada. Seda arvestatakse autowoofrite häälestamisel ja
toas mängivad nad madalaid sagedusi seepärast vaiksemalt. Veel on
autosse mõeldud elemendid ilmastikukindlamad.
Materjalid – kust saab Tallinnast
Pleksiklaas - AS Malmerk Fassaadid. Valdeku 132, Tallinn. Asub Männikul,
Klaasmerkiga samas hoovis.
Kattevaip ja kunstnahk – Luise tänava Noor Tehnik
BassBox Pro –
http://www.ht-audio.com
Millist materjali kasutada
Kasti ehitamisel tuleks saepuruplaadist ja kapiustest hoiduda – pole
piisavalt jäigad. Kasutada tuleks MDF-i või vineeri. Vineer on sama
paksuse juures pisut jäigem, MDF-i lihtsam töödelda. Plaate kinnitades
tuleks vahele panna puiduliimi ehk PVA-d ning vähemalt kuivamise ajaks
kinnitada kruvidega, sest PVA peab 12h surve all kuivama. Hea oleks pealmisesse
plaati suurem auk puurida et kruvi plaadid tugevalt kokku tõmbaks. Kasutada
tuleks puidukruve, hoiduda tuleks kipskruvidest sest nad pole piisavalt tugevad
ja kipuvad murduma. Kruvide tihedus sõltub materjalist – üldiselt
on silmaga näha, kas plaadid on üksteise vastas või on veel
kruve lisada vaja. Pärast seda võib kruvid eemaldada, sest kuivanud
PVA on väga tugev. Kui kasti just paati ei ehitata, siis ei pea ei materjal
ega liim olema niiskuskindel. Tavaline materjal peab autos olevale niiskusele
ilusti vastu. Niiskuskindla materjali all mõeldakse seda, mis peab pidevalt
näiteks lageda taeva all olema.
Mis on freeair
Freeair elemendid on vähenõudlikule inimesele, kes tahab vähe
ruumivõtvat ja odavat süsteemi. Nimelt tahab freeair element väga
suurt kasti, mis ei pea väga õhutihe olema. Selleks sobib ideaalselt
auto pagasnik. Freeair kõlarid jäävad kastis olevale elemendile
alla helirõhu poolest ning ei mängi nii madalale kui sarnane kastielement
seda teeks. Plussideks on peaaegu puuduvad kompressioonist tingitud moonutused
ning freeair kõlar reageerib kiiremini kui inverterkastis kõlar.
Väga halb mõte on freeair element kasti panna – ta tahab ikkagi
väga suurt kasti ja väiksemas kastis ei tee ta head häält.
Kui on käepärast freeair element ja soov see ikkagi kasti panna, siis
on kõige mõtekam lahendus element maha müüa ja saadud
raha eest kastielement asemele osta.
Oomid ja nende ühendamine
Enamus elementide mähised on 4 oomi. Lihtne. Raskemaks läheb juhul
kui on elemente mitu või ühel elemendil on mitu mähist. Mähiseid
saab kahte moodi ühendada: paralleelselt (kõikide mähiste (+)
on ühendatud võimendi (+) külge ja kõikide mähiste
(-) on ühendatud võimendi (-) külge ) või järjestikku
(võimendi (+) on ühendatud esimese mähise (+)-ga, esimese mähise
(-) on ühendatud järgmise mähise (+)-ga jne kuni viimase elemendi
(-) on ühendatud võimendi (-)-ga ). Järjestikku ühendades
takistused liituvad, paralleelselt ühendades takistus väheneb. Näiteks
2 x 3 oomi paralleelselt on 1.5 oomi, 3 x 3 oomi paralleelselt on 1 oom.
Valem kogutakistuse arvutamiseks jadaühenduse puhul on selline:
Ning rööpühenduse puhul selline:
Parameetrid ja nende mõõtmine
Igal elemendil on oma parameetrid, mis on vajalikud kasti tegemiseks. Neist
olulisemad on Qts, Vas ja Fs. Kui neid teada pole, siis pole millegi alusel
kasti arvutada. Küll saab aga elemendi parameetreid ise mõõta.
Vaja läheb selleks heligeneraatorit, võimendit, voltmeetrit, joonlauda
ka kinnist kasti. Programmi „Bassbox Pro“ kasutades saab mõningate
mõõtmistega arvutada elemendi parameetrid välja. Parameetritest
lähemalt siin.
Vatt
Vati sees levib heli aeglasemalt ja seetõttu saab vatiga teha kasti
tinglikult kuni 20% suuremaks. Tavaliselt kaetakse pooled inverterkasti seinad
vatiga ning kinnine kast täidetakse vatiga üle poole. Alati on mõtekas
proovida kasti erinevate vati kogustega ja valida selline vati kogus mille puhul
heli meeldivaim on. Vati asemel võib kasutada mahulist vatiini, villa
või kivivilla. Klaasvill pole hea, temast hakkavad lenduma väiksesed
klaaskiud, mis võivad pahandust teha. Vatt vähendab ka seisulaineid
kastis, mis tekitab ebaühtlusi sageduskarakteristikas kuid woofri puhul
on see probleem kaduvväike.
Woofer ei tee häält
Kui woofwer lakkab järsku häält tegemast, siis tuleks hakata
ühest otsast viga otsima.:
1. Proovi võimendi taga mingit muud kõlarit. Kui mõni muu
kõlar teeb häält, siis on viga arvatavasti woofris endas -
liigu punkti 4. Kui häält ei tule, on viga eespool.
2. Kas võimendisse jõuab signaal? Proovida võib testri,
kõrvaklappide või mõne teise võimendiga.
3. Kas võimendisse jõuab elekter – saab kontrollida testri,
kontrolllambiga või tavaliselt on võimendil peal mingi märgutuli,
mis peaks põlema.
4. Kontrolli, kas võimendisse jõuab „remote“ signaal
makist. Peab olema 12V.
5. Kontrolli kõik juhtmed üle, äkki on pistikust lahti või
murdunud.
6. Kruvi element kastist välja ja vaata, kas juhe kasti sees on terve ja
korralikult elemendi küljes.
7. Kontrolli, kas „vuntsid“, mis lähevad elemendi klemmidest
poolini, on terved.
8. Mõõda ära mähise takistus. See peaks elemendi nominaaltakistusest
pisut väiksem olema. Vastasel juhul on elemendi mähis läbi. Kui
testrit pole, siis võib suvalise patarei ühendada mähise klemmide
külge – membraan peab reageerima.
9. Proovi käega membraani liigutada – kui üldse ei liigu, siis
on mingi mehaaniline takistus – kas mähis viltu sulanud või
mõni liivatera vms mähise ja magneti vahel.
Woofer läheb pidevalt katki
Kui woofer pidevalt katki läheb, siis on viga kas halvas parandajas või
tõenäolisemalt kuulajas. Ükski süsteem ei pea vastu, kui
seda pikalt moonutades (plärisedes) kuulata. Kui on soov valjemini kuulata,
siis tuleb mõelda võimsama süsteemi peale. Viga võib
olla veel valesti ehitatud kastis, valesti häälestatud võimendis/makis,
infrahelifiltri puudumises või väga halva kvaliteediga helikandjas.
Woofer väikesesse pagasnikusse
Osad elemendid tahavad päris suurt kasti ning väiksemate autode puhul
muutub see probleemiks. Kui elemendile väiksem kast teha, siis woofer mängib
lihtsalt vaiksemini ja ei mängi nii madalale. Parem oleks ikkagi osta nn
uue kooli element, mis tahab väiksemat kasti. Kui natuke rohkem mõelda,
vaeva näha ja teha kast, mis järgib pagasniku kuju ja kasutab ruumi
võimalikult palju ära, on võimalik sama ruumi võtva
kasti sisemaht teha kuni 2 korda suurem.
Woofrikasti mõõdud
Woofrikasti mõõdud sõltuvad elemendist, keskkonnast ja
kuulaja maitsest. Need tuleb vastava programmiga täpselt välja arvutada.
Huupi tehes on väike tõenäosus et kast head häält
tegema hakkab. Kinnise kasti puhul on asi natuke lihtsam, kuid parima tulemuse
jaoks tuleks kasti maht ikka arvutada.