Pealeht
Minu BMW
Minu Mazda
Võimendid
Teooria
Juhe
Woofrikast
KKK
Elemendid
Muud


 
  KKK

Korduma Kippuvad Küsimused

Aktiivwoofrid

Aktiivwoofrid on reeglina odavama otsa kaup, kus on kast, võimendi ja bassielement kompaktseks kestas koos. Kuna kast on reeglina kehvast materjalist, element väike ja võimendi nõrguke, siis erilist rõhku ega kvaliteeti sealt ei tule. Ühesõnaga odav kaup vähenõudlikule.

Elemendi võimsus vs võimendi võimsus

Üldiselt ei ole elemendi ja võimendi võimsuse vahel mingit kohustuslikku seost. Kumbki neist võib olla mitmeid kordi võimasm kui teine. Teoreetiliselt on juhul, kui võimendi on elemendist kuni kaks korda nõrgem, võimalik element läbi lasta, kuid mõistliku kuulamise puhul seda ohtu pole. Optimaalne variant oleks siis kui võimendi võimsus on võrdne elemendi võimsusega, sest siis ei jää kasutamata resursse. Osad audiofiilid kasutavad elemendist võimsamaid võimendeid ehk jätavad headroomi, et võimendi ei mängiks tippvõimsusel. Nii on moonutused väiksemad.

Element tagurpidi

Kui bassielement kasti külge tagurpidi kinnitada, siis on sellel mõned konksud :
• Kasti maht on elemendi mahu võrra suurem
• Element mängib 180* pööratud faasis (kui teised liiguvad sisse, siis tema välja ja vastupidi) aitab kui juhtmed teistpidi ühendada.
• Võib kuulda olla mähise jahutuskanalis tekkivat vilinat.
• Elemendi mähise jahutus on parem (kuigi see pole tavaliselt probleem).
• Muidu ei pruugi element kasti mahtuda.
• Kõrgemate sageduste puhul (alates ~1000Hz) hakkavad elemendi magnet ja korv takistama heli levikut ehk siis korv ja magnet varjavad kõrgemad sagedused ära. Woofri puhul pole see probleemiks.

Elemendi sissemängimine

Kõik elemendid vajavad uuest peast sissemängimist, et membraaniäär ja tsentreerimisrõngas saavutaks vajaliku jäikuse. Sissemängimata element võib vaiksemalt mängida ning sissemängimisajal ei soovitata elementi valjult kuulata. Sissemängimine kestab ~20 tundi ning toimub mõõduka helitugevuse juures – membraan liigub silmnähtavalt kuid kuuldavaid moonutusi ei tohi olla.

Elemendi võimsus ja tundlikkus

Rahvasuus on elemendi põhiliseks iseloomustuseks tema võimsus – “Mitu kilovatti sul on?”. Samuti arvatakse et kasti arvutamiseks piisab vaid võimsusest. Tegelikult pole võimsus sugugi ainuke tähtis näitaja. Inimestele, kes helirõhule rõhku ei pane, ei loe elemendi võimsus midagi. Võimsusest jääb väheks et hinnata woofri kvaliteeti või helirõhku. Kasti arvutamiseks läheb vaja vähemalt kolme parameetrit – Vas, Fs ja Qts. Sama tähtis kui võimsus, on ka elemendi tundlikkus – kui suurt helirõhku ta ühe vati korral tekitab. Kuid ka see pole kõik. Väga palju sõltub ka kastist ja paigaldudest ehk installist.

Elemendi võimsustaluvus

Elemendi võimsustaluvus koosneb põhimõtteliselt kahest osast – mehaaniline ja elektriline. Mehaaniline võimsuspiir on käes juhul, kui elemendi membraani liikumisamplituud läheneb suure võimsuse tõttu Xmeh-ni. Selle piiri ületamine võib kaasa tuua juhtmete, tsentreerimisrõnga või membraaniääre rebenemise. Membraani liikumisamplituud sõltub peale võimsuse veel kastist ning heli sagedusest. Mida madalam sagedus ning suurem kast, seda rohkem element liigub. Valesti tehtud kastis ja/või liiga madala sageduse korral on elemendi mehaaniline võimsustaluvus väga madal. Freeair elementidel on väga suur mehaaniline võimsustaluvus. Elektriline võimsustaluvus näitab, kui suurele pidevale RMS võimsusele peab mähis vastu. RMS võimsus mõõdetakse puhta siinussignaali korral (tavaliselt 1kHz) ning seda signaali peab mähis lõpmatult pika aja jooksul taluma. Elemendi elektriline võimsustaluvus sõltub mähise suurusest ja ehitusest, magneti surusest ja ehitusest ning mähise jahutuse effektiivsusest. Üldiselt on elemendi mehaaniline ja elektriline võimsustaluvus soovituslikus kastis samas suurusjärgus, välja arvatud võistluselemendid, kus kast häälestatakse nii, et vastaval sagedusel ligub membraan minimaalselt ja signaali lastakse paar sekundit. See seletab asjaolu, mis võistlustel kasutatavate võimendite võimsus on palju suurem kui elementide oma. Firma poolt antud elemendi võimsuse paikapidavust on palju raksem kontrollida, kui võimendite oma. Kui on piisavalt parameetreid, siis saab arvutusprogrammiga membraani liikumisamplituudi järgi hinnata mehaanilist võimsustaluvust.

Erineva firma elemendid/võimendid koos

On levinud müüt et sama firma võimendi ja element teevad paremat koostööd, kui erineva firma omad. See on täiesti vale jutt ja pole raske arvata, et see on firma müügimeeste välja mõeldud et kõik ainult nende firma kaupa ostaks.

Info ja arvamused teatud elementide kohta

Elementide hinna ja kvaliteedi suhe on reeglina kõikidel firmadel paigas. Kehtib reegel, mida kallim seda parem. Kui reklaamitakse heade parameetritega odavat elementi, siis võib kindel olla et tegu on pettusega. Ka on vahe sees elementidel, mis on mõeldud esitama kvaliteetset heli või valju heli.

Inverter, toru

Inverteris hakkab membrani liikumise tõttu õhk liikuma ning seega tekitab ka inverter heli. Juurde annab ta just madalaid sagedusi ehk tavaliselt seda, mida element ise enam ei tee. Miinused aga on, et valesti arvutatud inverteri korral tekib kõlari sageduskarakteristikasse kole kühm sisse. Veel muudab inverter kasti „vedrueffekti“ – esiteks liigub inverteri häälestussagedusel membraan väga vähe ja tekib võimalus, et mähis kuumeneb üle ja sulab ära. Teiseks liigub menbraan madalatel sagedustel rohkem ja on oht midagi mehaaniliselt rebestada.

Juhtmed

Kõlarijuhtme vajalikku läbimõõtu saab arvutada siit.

Kast ise teha või osta kast

Paljud on otsustanud kasti ostmise asemel see ise teha, sest kastide hinnad tunduvad mõttetult kõrged. Kuid enne ehitama hakkamist tasuks mõelda sellele, mis kasti ehitamine endast tegelikult kujutab. See ei ole mingi riiuli ehitamine, vaid vilumust nõudev töö. Kõigepealt tuleb kasti mõõtmed elemendi parameetrite ja nõudmiste järgi täpselt välja arvutada, siis hankida materjal, tööriistad ja koht, kus ehitada. Seejärel kast valmis teha (esimene lammas läheb ikka aia taha), viimistleda ja siis see veel üle häälestada. Kui matemaatika ja puutööga kodus pole, siis ei ole soovitav kasti ise ehitama hakata. Kogu töö peale kulub palju rohkem aega ja närve kui asi väärt on ja tulemus ei küüni ka kindlasti proffessionaali töö tasemele

Kasti tüübid

Kõlarikasti tüüpe on lõpmata palju. Enamlevinuimad neist on kinnine, inverter ja bandpass kastid. Kinnise kasti eelis on see, et selle ehitamiseks pole elemendi parameetreid vaja. Kasti suususe saab elemendi läbimõõdust tuletada ning mõningane suuruse vahe ei mõjuta heli palju. Kinnises kastis ei teki heli rikkuvaid tippe ega moonutusi kuid mõningal juhtudel ei mängi kinnine kast piisavalt madalale.

Kinnise kasti soovituslikud suurused sõltuvalt elemendi läbimõõdust:

6.5"

10..15 liitrit

6x9"

15 liitrit

8"

15 liitrit

10"

30 liitrit

12"

60 liitrit

15"

120 liitrit

18"

170 liitrit

Invertrkastis on toru e. inverter, milles membraani liikumise tulemusel hakkab õhk liikuma ja tekitab omakorda heli. See heli on tavaliselt madalama sagedusega kui element ise suudab mängida ja seega mängib inverterkast madalamale. Miinus on see, et inverteri mõõtmed ja kasti suurus tuleb täpselt välja arvutada elemendi parameetrite alusel. Kui toru umbes teha, siis suure tõenäosusega mängib kõlar mingit kitsast sagedusvahemikku valjemini ja rikub helipildi ära. Osad, nn uue kooli elemedid mängivad iga inverteri korral mingit sagedust valjemini. See võimaldab saavutada kõrge helirõhu tulemuse kuid muusikat kuulates on see üsna häiriv. Bandpass kast võimaldab elemendist rohkem rõhku saada kui eelnimetatud kastitüübid, kuid vajab ka väga täpset arvutamist ja ehitamist. Ka ei sobi iga element bandpass kasti ja reeglina on bandpass kasti kvaliteet kehvem.

Kastid "ovaalidele" ning ovaalid woofri asemel

Kuigi ovaalid on mõeldud vabas õhus mängima, siis võib neile kinnise kasti taha ehitada. Kastis nad mängivad madalaid sagedusi paremini. 9”x6” ovaalidele umbes 15l ja kumbki kõlar kindlasti oma kasti. Siiski ovaalid woofrit asendada ei suuda, sest nad ei mängi piisavalt madalale ka kastis.

Kodu- ja autowoofri vahe

Tuppa ja autosse mõeldud woofritel on väikesed erinevused. Esiteks on koduelemendid enamasti 8- või 6-oomised, auto omad aga kas 4-oomised või mitme mähisega. Teiseks on autokerel omadus madalaid sagedusi võimendada. Seda arvestatakse autowoofrite häälestamisel ja toas mängivad nad madalaid sagedusi seepärast vaiksemalt. Veel on autosse mõeldud elemendid ilmastikukindlamad.

Materjalid – kust saab Tallinnast

Pleksiklaas - AS Malmerk Fassaadid. Valdeku 132, Tallinn. Asub Männikul, Klaasmerkiga samas hoovis.
Kattevaip ja kunstnahk – Luise tänava Noor Tehnik
BassBox Pro – http://www.ht-audio.com

Millist materjali kasutada

Kasti ehitamisel tuleks saepuruplaadist ja kapiustest hoiduda – pole piisavalt jäigad. Kasutada tuleks MDF-i või vineeri. Vineer on sama paksuse juures pisut jäigem, MDF-i lihtsam töödelda. Plaate kinnitades tuleks vahele panna puiduliimi ehk PVA-d ning vähemalt kuivamise ajaks kinnitada kruvidega, sest PVA peab 12h surve all kuivama. Hea oleks pealmisesse plaati suurem auk puurida et kruvi plaadid tugevalt kokku tõmbaks. Kasutada tuleks puidukruve, hoiduda tuleks kipskruvidest sest nad pole piisavalt tugevad ja kipuvad murduma. Kruvide tihedus sõltub materjalist – üldiselt on silmaga näha, kas plaadid on üksteise vastas või on veel kruve lisada vaja. Pärast seda võib kruvid eemaldada, sest kuivanud PVA on väga tugev. Kui kasti just paati ei ehitata, siis ei pea ei materjal ega liim olema niiskuskindel. Tavaline materjal peab autos olevale niiskusele ilusti vastu. Niiskuskindla materjali all mõeldakse seda, mis peab pidevalt näiteks lageda taeva all olema.

Mis on freeair

Freeair elemendid on vähenõudlikule inimesele, kes tahab vähe ruumivõtvat ja odavat süsteemi. Nimelt tahab freeair element väga suurt kasti, mis ei pea väga õhutihe olema. Selleks sobib ideaalselt auto pagasnik. Freeair kõlarid jäävad kastis olevale elemendile alla helirõhu poolest ning ei mängi nii madalale kui sarnane kastielement seda teeks. Plussideks on peaaegu puuduvad kompressioonist tingitud moonutused ning freeair kõlar reageerib kiiremini kui inverterkastis kõlar. Väga halb mõte on freeair element kasti panna – ta tahab ikkagi väga suurt kasti ja väiksemas kastis ei tee ta head häält. Kui on käepärast freeair element ja soov see ikkagi kasti panna, siis on kõige mõtekam lahendus element maha müüa ja saadud raha eest kastielement asemele osta.

Oomid ja nende ühendamine

Enamus elementide mähised on 4 oomi. Lihtne. Raskemaks läheb juhul kui on elemente mitu või ühel elemendil on mitu mähist. Mähiseid saab kahte moodi ühendada: paralleelselt (kõikide mähiste (+) on ühendatud võimendi (+) külge ja kõikide mähiste (-) on ühendatud võimendi (-) külge ) või järjestikku (võimendi (+) on ühendatud esimese mähise (+)-ga, esimese mähise (-) on ühendatud järgmise mähise (+)-ga jne kuni viimase elemendi (-) on ühendatud võimendi (-)-ga ). Järjestikku ühendades takistused liituvad, paralleelselt ühendades takistus väheneb. Näiteks 2 x 3 oomi paralleelselt on 1.5 oomi, 3 x 3 oomi paralleelselt on 1 oom.

Valem kogutakistuse arvutamiseks jadaühenduse puhul on selline:

Ning rööpühenduse puhul selline:

Parameetrid ja nende mõõtmine

Igal elemendil on oma parameetrid, mis on vajalikud kasti tegemiseks. Neist olulisemad on Qts, Vas ja Fs. Kui neid teada pole, siis pole millegi alusel kasti arvutada. Küll saab aga elemendi parameetreid ise mõõta. Vaja läheb selleks heligeneraatorit, võimendit, voltmeetrit, joonlauda ka kinnist kasti. Programmi „Bassbox Pro“ kasutades saab mõningate mõõtmistega arvutada elemendi parameetrid välja. Parameetritest lähemalt siin.

Vatt

Vati sees levib heli aeglasemalt ja seetõttu saab vatiga teha kasti tinglikult kuni 20% suuremaks. Tavaliselt kaetakse pooled inverterkasti seinad vatiga ning kinnine kast täidetakse vatiga üle poole. Alati on mõtekas proovida kasti erinevate vati kogustega ja valida selline vati kogus mille puhul heli meeldivaim on. Vati asemel võib kasutada mahulist vatiini, villa või kivivilla. Klaasvill pole hea, temast hakkavad lenduma väiksesed klaaskiud, mis võivad pahandust teha. Vatt vähendab ka seisulaineid kastis, mis tekitab ebaühtlusi sageduskarakteristikas kuid woofri puhul on see probleem kaduvväike.

Woofer ei tee häält

Kui woofwer lakkab järsku häält tegemast, siis tuleks hakata ühest otsast viga otsima.:
1. Proovi võimendi taga mingit muud kõlarit. Kui mõni muu kõlar teeb häält, siis on viga arvatavasti woofris endas - liigu punkti 4. Kui häält ei tule, on viga eespool.
2. Kas võimendisse jõuab signaal? Proovida võib testri, kõrvaklappide või mõne teise võimendiga.
3. Kas võimendisse jõuab elekter – saab kontrollida testri, kontrolllambiga või tavaliselt on võimendil peal mingi märgutuli, mis peaks põlema.
4. Kontrolli, kas võimendisse jõuab „remote“ signaal makist. Peab olema 12V.
5. Kontrolli kõik juhtmed üle, äkki on pistikust lahti või murdunud.
6. Kruvi element kastist välja ja vaata, kas juhe kasti sees on terve ja korralikult elemendi küljes.
7. Kontrolli, kas „vuntsid“, mis lähevad elemendi klemmidest poolini, on terved.
8. Mõõda ära mähise takistus. See peaks elemendi nominaaltakistusest pisut väiksem olema. Vastasel juhul on elemendi mähis läbi. Kui testrit pole, siis võib suvalise patarei ühendada mähise klemmide külge – membraan peab reageerima.
9. Proovi käega membraani liigutada – kui üldse ei liigu, siis on mingi mehaaniline takistus – kas mähis viltu sulanud või mõni liivatera vms mähise ja magneti vahel.

Woofer läheb pidevalt katki

Kui woofer pidevalt katki läheb, siis on viga kas halvas parandajas või tõenäolisemalt kuulajas. Ükski süsteem ei pea vastu, kui seda pikalt moonutades (plärisedes) kuulata. Kui on soov valjemini kuulata, siis tuleb mõelda võimsama süsteemi peale. Viga võib olla veel valesti ehitatud kastis, valesti häälestatud võimendis/makis, infrahelifiltri puudumises või väga halva kvaliteediga helikandjas.

Woofer väikesesse pagasnikusse

Osad elemendid tahavad päris suurt kasti ning väiksemate autode puhul muutub see probleemiks. Kui elemendile väiksem kast teha, siis woofer mängib lihtsalt vaiksemini ja ei mängi nii madalale. Parem oleks ikkagi osta nn uue kooli element, mis tahab väiksemat kasti. Kui natuke rohkem mõelda, vaeva näha ja teha kast, mis järgib pagasniku kuju ja kasutab ruumi võimalikult palju ära, on võimalik sama ruumi võtva kasti sisemaht teha kuni 2 korda suurem.

Woofrikasti mõõdud

Woofrikasti mõõdud sõltuvad elemendist, keskkonnast ja kuulaja maitsest. Need tuleb vastava programmiga täpselt välja arvutada. Huupi tehes on väike tõenäosus et kast head häält tegema hakkab. Kinnise kasti puhul on asi natuke lihtsam, kuid parima tulemuse jaoks tuleks kasti maht ikka arvutada.

Woofri asetus

Woofri asetuse kohta autos saab lugeda siit.

Kasulikud lingid

http://www.hot.ee/ergoh - Eestimaised projektid
http://www.royaldevice.com/custom3.htm - Üks maailma tõsisemaid muusika kuulamisruume
http://www.hifi.ee/ - Eesti HiFi Klubi
http://www.carstereo.com - Väga palju kasuliku
http://www.carstereo.com/help/Articles.cfm - Otsem link ka siis sellele magusamale osale
http://www.diysubwoofers.org/ - Veel kasuliku kastide koha pealt
http://www.t-linespeakers.org/ - Nimi ytleb kõik
http://www.bcae1.com/ - Väga ulatuslik autoaudioleht

Küsimused - Probleemid: black.salupa@mail.ee