Elemendid
Element
Kõlari osa, mis muudab elektrivoolu helilaineteks, nimetatakse elemendiks.
Reeglina kasutatakse elementides lahendust, kus magnetväljas asuv pool liigutab
Ampere´i jõu tõttu membraani, mis tekitab helilaineid. Sellised
elemendid erinevad suuruse poolest sõltuvalt sagedusest, mida nad on mõeldud
esitama, kuid põhiosad on neil samad. Allolev joonis kirjeldab elemendi
osi:
Korv - (frame) Hoiab kogu elementi koos. Tavaliselt
on kas pressitud plekist või valatud metallist. Odavamatel elementidel
ka plastikust.
Tihend - (gasket) Säilinud aegadest, kui element
kinnitati kasti seestpoolt. Tänapäeval sellist varianti eriti ei kasutata
ning tihend on rohkem ilu pärast. Odavamatel elementidel on see plastikust
ning mingit tihendamisomadusi ei oma. Parematel elementidel on see kummist ja
ulatub ka korvi tahapoole.
Membraaniäär - (surround) ja tsentreerimisrõngas
(spider). Moodustavad membraani amortisatsiooni - tagavad membraani
ühesihilise liikumise ning määravad membraani jäikuse. Membraaniäär
võib olla osa membraanist või eraldi riidest, vahtkummist või
kummist. Tsentreerimisrõngas on enamasti riidest. Osadel elementidel
(freeair) on suurema jäikuse tagamiseks kaks tsentreerimisrõngast.
Membraan - (cone) on see, mis oma liikumisega paneb
õhu võnkuma ja tekitabki häält. Tavaliselt on koonusekujuline
kuid võib olla ka lame või kuppel. Võib olla riidest, metallist
(kõrgsageduselementidel), papist, kevlarist või erinevatest plastikusulamitest.
On tehtud ka puidust, süsinikkuist jne membraane.
Tolmukuppel - (dust cap) Membraani keskel asuv kate,
mis takistab prahi sattumist magnetipilusse. Tavaliselt samast materjalist,
mis membraan. Osadel elementidel on tolmukuppel ja membraan ühes tükis.
Mähisealus - (voice coil former) Membraani,
tsentreerimisrõngast ja mähist ühendav torukujuline osa, mis
kannab pooli liigutava jõu edasi membraanile. Tavaliselt Kaptonist, alumiiniumist
või samast materjalist, mis membraangi.
Mähis - (voice coil) on see, mis paneb membraani
liikuma. Mähises liikuva voolu tõttu hakkab magneti magnetväli
mõjutama mähist Ampere'i jõuga, mis liigutab mähist
ja sellega ka membraani. Mähis võib olla ühe- või mitmekihiline.
Materjaliks on vask või alumiinium. Mõnel mähised on kaks
või enam väljavõtet jagades mähise võrdseteks
osadeks (dual (quad) voice coil, DVC). See pakub rohkem ühendamisvõimalusi
et saada võimendile sobivaim takistus.
Eesmine plaat (front plate, top plate), Tagumine
plaat (back plate) ja Keskmine post (center
pole) - hoiavad rabedat magnetit koos, toimivad soojuskanduritena ning
koondavad magnetvälja magnetipilusse. Eesmise plaadi ja keskmise posti
vahel olevat pilu nimetetakse magnetipiluks. Osadel elementidel on tagumine
plaat süvistatud (bumped back plate), mis võimaldab membraanil
suurema amplituudiga liikuda.
Magnetipilu - (magnetic gap) on eesmise plaadi ja
keskmise posti vahel olev pilu, mille sees liigub pool. Osadel elementidel (enamasti
tweetritel) on see parema jahutuse tagamiseks täidetud vedelkuga (ferrofluid).
Magnetipilu võib olla kas pikem mähisest (underhung voice coil)
või lühem mähisest (overhung voice coil). Kõrgsageduskõlaritel
on tavaliselt mähis magnetipilust lühem. See tagab kõrge tundlikkuse
kuid lühikese membraani käigu.
Magnet - (magnet) on tavaliselt keraamilisest materjalist
püsimagnet. Mõnedes elementides kasutatakse ka kallist neodüümmagnetit,
mille magnetväli on palju tugevam ning see võimaldab magneti teha
palju väiksema. Magneti ja mähise vahel tekib mähist läbiva
voolu korral jõud, mis liigutab mähist ja selle küljes olevat
membraani.
Jahutuskanal (vent) - Mõnedel elementidel
on keskmise posti sees ava(d) , mis vähendab membraani taga tekkivat rõhu
muutust ning paneb membraani taga oleva õhu liikuma jahutades pooli.
Enamasti on ava sees ka võre, mis takistab prahi sattumist pagnetipilusse.
Juhe - (wire) - ühendab klemme ja pooli. On
elemendi üks õrnemaid ja kuluvamaid osasid. Valmistatud väga
pehmest ja painduvast vasksukast. Osadel elementidel on vastupidavuse mõttes
juhe veetud mööda tsentreerimisrõngast.
Klemm - (connection terminal) Koht, kuhu ühendatakse
kõlarijuhtmed. Odavamatel lihtsalt klemm, kallimatel nikeldatud või
kullatud kruvi või pistik, kuhu vahele saab juhtme panna. Miinusklemm
on must või "-" märgiga, plussklemm on punane või
"+" märgiga. Tavaliste klemmide puhul on eristamise mõttes
miinusklemm peenem.
Elemendi parameetrid. Erinevaid elemente
uurides hakkab silma, et igal elemendil on terve hulk teda iseloomustavaid parameetreid
(andmeid). Põhiliselt on toodud võimsus (kas siis RMS ja/või
kasutu max võimsus), elemendi läbimõõt, tundlikkus,
erinevate osade materjalid ning palju muid iseloomustusi. Kõige tähtsamad
neist on Thiele-Small (T/S) parameetrid. Nende alusel saab arvutada elemendile
sobiva kasti, vaadata, millisesse kasti element sobib, kui madalale element
mängib, kas ta hakkab mängima valjusti üht sagedust või
tervet sagedusriba jne. Kui elemendi T/S parameetreid antud pole, siis ei saa
ka aimu, millise elemendiga tegu on ning pole millegi alusel talle korralikku
kasti arvutada, sest ainult võimsusest ja läbimõõdust
jääb väheks. Ilma T/S parameetriteta elemendi ostmine on nagu
põrsa kotis ostmine.
Alljärgnevalt seletan natuke, millised on need T/S parameetrid ning mida
nad tähendavad, kuigi tingimata pole vaja nende tähendusse eriti süveneda
- piisab vaid kui need vastavasse programmi sisestada ning lasta programmil
soovitada parimat kasti sellele elemendile. Siiski, alati ei saa ka programm
100% parimat tulemust soovitada ning parima tulemuse saamiseks oleks hea teada,
mida mingi parameeter näitab ja mis temaga teha.
Tegemist on parameetritega, mille töötasid 70-date alguses välja
A.N.Thiele ja Richard H. Small. Tänaseks on see saanud standardiks, mida
kasutavad kõik kõlaritootjad. T/S parameetreid võib jagada
kolmeks:
Mehhaanilised Parameetrid:
Fs - Membraani resonantsisagedus vabas õhus. Ühik
on [ 1Hz ]. Sellel sagedusel liigub membraan kõige suurema amplituudiga
ning elemendi reaktiivtakistus on suurim. Fs sõltub membraani massist
ning membraani amortisatsiooni (membraaniääre ja tsentreerimisrõnga)
jäikusest. Ei oma otsest seost kasti häälestussagedusega ega
sellega, kui madalale kõlar mängib.
Qms - Elemendi mehaaniline hüvetegur ehk suhtarv, mis
iseloomustab membraani amortisatsioonist (membraaniääre ning tsentreerimisrõnga)
tulenenud resonantsi tugevust elemendi resonantsisagedusel Fs. Qms ja Qes põhjal
arvutatakse elemendi üldine hüvetegur Qts.
Vas - Õhu ruumala, mille elastsus normaalrõhul
võrdub membraani mehaanilise elastsusega (Cms). Ühik on [ 1l, 1ft³
]. Erinevalt levinud arvamusest ei näita see kasti mahtu. Vas on kõige
ebastabiilsem parameeter, kuna ta on seotud õhu elastsusega aga õhu
elastsus sõltub temperatuurist, õhurõhust, niiskusest jm.
Vas = 140000000 * Cms * Sd².
Cms - Membraani mehaaniline elastsus. Ühik on [ 1mm/N,
1m/N ] Näitab, kui palju liigub membraan, kui teda mõjutada jõuga
1N Xmax piires. Analoogne vedru jäikusega.
Mms - Elemendi liikuvate osade mass pluss membraani poolt
liigutatava õhu (Vd) mass. Ühik on [ 1g ].
Rms - Iseloomustab membraani mehhaaniliste kadude suurust.
Ühik on [ 1kg/s, 1N*s/m].
Xmax - Membraani lineaarne liikumisamplituud. Liikumisamplituud
muutub mittelineaarseks siis, kui mähis hakkab väljuma magnetipilu
vahelt või kui membraani amortisatsiooni elastsus (Cms) hakkab suurest
amplituudist tingituna muutuma. Seda piiri ületades hakkavad tekkima moonutused.
Xmax-i mõõdetakse, nagu amplituudi ikka, keskasendist ääreni.
Ühik on [ 1mm, 1in ]. Juhul, kui mähis väljub magneti vahelt
enne, kui amortisatsiooni elastsus hakkab muutuma, saab Xmax-i arvutada valemiga:
Xmax = (mähise kõrgus - magnetipilu kõrgus) / 2.
Xmech - Mehaaniline membraani liikumisamplituud mõõdetuna
keskasendist ääreni, mõnikord ka äärest ääreni
(peak to peak). Ühik on [ 1mm, 1in ]. Mehaaniline piir on käes juhutdel,
kui:
- Tsentreerimisrõngas puutub vastu magnetit.
- Mähis puutub magnetipilu põhja.
- Mähis väljub täielikult magnetipilust.
- Membraaniäär või tsentreerimisrõngas on täielikult
väljasirutatud.
Neist väikseim suurus ongi Xmeh. Membraani liikumisamplituudi viimine
Xmeh-ini on väga ohtlik kuna elment võib puruneda. On hea ütlus,
et membraan saavutab Xmeh-i vaid üks kord. See ei ole alati tõde,
kuid ikkagi tasub olla ettevaatlik.
Dia - Membraani läbimõõt mõõdetuna
tavaliselt membraaniääre keskelt. Ühik on [ 1mm, 1cm ].
Sd - Membraani effektiivne pindala. Sd = 3.141 * Dia²
/ 4. Ühik on [ 1mm², 1cm² ].
Vd - Membraani poolt liigutatava õhu ruumala ehk membraani
liikumisest Xmax -ni tekkinud kujuteldava silindri ruumala. Vd = Xmax * 2* Sd.
Ühik on [ 1l, 1ft³ ]
Elektrilised Parameetrid:
Qes - Elemendi elektriline hüvetegur ehk suhtarv, mis
iseloomustab mähise ja magneti vahelistest jõududest tulenenud resonantsi
tugevust elemendi resonantsisagedusel Fs. Qms ja Qes põhjal arvutatakse
elemendi üldine hüvetegur Qts.
Re - (Revc, DCR) Mähise aktiivtakistus. Ühik on
[ 1oom ]. See on mähise takistus alalisvoolu korral, mida saab mõõta
oommeetriga. Re on peaaegu alati väiksem kui Z (elemendi reaktiivtakistus),
mida kasutatakse tihedamini elemendi kirjeldamisel. Seega kui 4-oomist mähist
mõõtes tuleb tulemus näiteks 3.6 oomi, siis on see normaalne.
Le - Mähise induktiivsus. Ühik on [ 1mH ]. Kuna
mähis on oma olemuselt pool, siis on tal ka reaalne induktiivsus, mille
tulemusena elemendi reaktiivtakistus tõuseb kõrgematel sagedustel.
Z - Mähise reaktiiv(nominaal)takistus. Ühik on [
1oom ]. Mähise takistus vahelduvvoolu korral. Võimendi koormamise
puhul vaadata just seda parameetrit, mitte Re-d.
Zmax - (Rs) Mähise suurim takistus. Ühik on [1oom].
Mähise takistus on suurim elemendi resonantsisageduse korral (Fs).
BL - Elemendi motoorne jõud. Ühik on [ 1N/A ].
Näitab, kui suure jõuga mõjutab magnetväli membraani
1A tugevuse voolu korral.
Pe - Suurim võimsuse effektiivväärtus (RMS),
mida mähis pidevalt talub. Ühik on [ 1W ]. See ongi see RMS võimsus.
Igasugused muud võimsuse numbrid on mõttetud.
Elemendi võimsustaluvus koosneb põhimõtteliselt kahest
osast – mehaaniline ja elektriline. Mehaaniline võimsuspiir on
käes juhul, kui elemendi membraani liikumisamplituud läheneb suure
võimsuse tõttu Xmeh-ni. Selle piiri ületamine võib
kaasa tuua juhtmete, tsentreerimisrõnga või membraaniääre
rebenemise. Membraani liikumisamplituud sõltub peale võimsuse
veel kastist ning heli sagedusest. Mida madalam sagedus ning suurem kast, seda
rohkem element liigub. Valesti tehtud kastis ja/või liiga madala sageduse
korral on elemendi mehaaniline võimsustaluvus väga madal. Freeair
elementidel on väga suur mehaaniline võimsustaluvus. Elektriline
võimsustaluvus näitab, kui suurele pidevale RMS võimsusele
peab mähis vastu. RMS võimsus mõõdetakse puhta siinussignaali
korral (tavaliselt 1kHz) ning seda signaali peab mähis lõpmatult
pika aja jooksul taluma. Elemendi elektriline võimsustaluvus sõltub
mähise suurusest ja ehitusest, magneti surusest ja ehitusest ning mähise
jahutuse effektiivsusest. Üldiselt on elemendi mehaaniline ja elektriline
võimsustaluvus soovituslikus kastis samas suurusjärgus, välja
arvatud võistluselemendid, kus kast häälestatakse nii, et vastaval
sagedusel ligub membraan minimaalselt ja signaali lastakse paar sekundit. See
seletab asjaolu, mis võistlustel kasutatavate võimendite võimsus
on palju suurem kui elementide oma. Firma poolt antud elemendi võimsuse
paikapidavust on palju raksem kontrollida, kui võimendite oma. Kui on
piisavalt parameetreid, siis saab arvutusprogrammiga membraani liikumisamplituudi
järgi hinnata mehaanilist võimsustaluvust.
Elektromehhaanilised Parameetrid:
Qts - Suhtarv, mis iseloomustab resonantsi tugevust elemendi
resonantsisagedusel Fs. Arvutatakse Qes ja Qms põhjal. Qts = (Qes * Qms)
/ (Qes + Qms).
no - Elemendi effektiivsus. Ühik on [ 1% ]. no = 9.64
* 10^(-10) * Fs³ * Vas / Qes. Elemendi effektiivsus on
üsna madal - tavaliselt vaid paar protsenti.
1-W SPL - Elemendi tundlikkus ehk elemendi poolt tekitatud
helirõhk 1W puhul 1m kaugusel. Madalate sageduste korral elemendi tundlikkus
langeb. Ühik on [ 1dB ]. 3dB suurema tundlikkusega element tahab sama helirõhu
tekitamiseks saada 2x vähem võimsust! Samas ei tasu tootja kodulehel
nähtud tunlikkust väga uskuda, sest need osutuvad tihti tegelikust
suuremaks. Tegelikku tundlikkust saab arvutada valemiga: SPL = 112 + 10 * log(
no ). Ehk siis SPL = 112 + 10 * log( 9.64 * 10^(-10) * Fs³ * Vas / Qes
). Kalkulaator asub siin.
2.8-V SPL - Elemendi tundlikkus ehk elemendi poolt tekitatud
helirõhk 2.83V puhul 1m kaugusel. Ühik on [ 1dB ]. 2.83V pinge tekitab
erineva takistusega (Z) elementides erineva võimsusega voolu. Seepärast
erineb see parameeter ka 1-W SPL-st. Rohkem tasub jälgida 1W SPL-i.
EBP - (EMP) Parameeter, mis on saadud jagades Fs Qes-ga. Saadud
arv näitab lihtsustatult, kas element sobib rohkem kinnisesse kasti (kui
EBP ~50) või inverterkasti (kui EBP ~100). Siiski ei tasuks seda puhta
kullana võtta vaid uurida ka elemendi muid parameetreid.
|